Porkkala - Denj Vojenno-morskova flota

Juba järgmisel päeval, 29. juulil, pärast edukalt Turu saarestiku purjetuselt naasmist läksin purjetama Porkkala saarestikku. Reisiseltskonnaks oli seekord peale minu eelmise aasta viimasel purjetusel osalenud kallis sugulane Sanja ja tema abikaasa Tanja. Nagu juba eelmise aasta blogis mainisin, on Sanja endine mereväelane, kes igal aastal mingil moel tähistab päeva, mille nimi vene keeles Denj Vojenno-morskova flota. Eesti keeles kõlab see, kui Sõjamerelaevastiku päev ja seda tähistatakse juuli viimasel pühapäeval.
Porkkala saarestikus selle päeva tähistamine oli küll täiesti juhuslik, kuid omamoodi märgilise tähendusega: Nõukogude Liit okupeeris seda ala pärast viimast suurt sõda kuni viiekümnendate aastate alguseni, kuigi lepingu järgi pidi punaarmee sinna jääma veel hoopis pikemaks ajaks. Nüüd on aga jumala abiga ja meremeestele rõõmuks Porkkalasse kerkinud väga hubane ja tore Marina, kus parkimisplats auto jaoks ja slipp paadi vettelaskmiseks. Seal on ka mõnus restoran, kus ühel varasemal suveõhtul nägin ja kuulsin lausa elavat muusikat mängitavat.

Porkkala tänapäev

Paadi kokkupanek kulges üsna tavaliselt. Kuna Sanja oli seda teinud viimati natuke vähem kui aasta eest, siis ega ta paadi kokkupanemisest eriti midagi ei mäletanud, aga minu juhendamise peale tulid õiged võtted meelde, ja paadi saime kokku päris ilusti.

Tuul oli mõõduks, edasi liikusime päris normaalselt. Alguses mingit olulist suunda ei olnudki, sõitsime lihstalt merele välja. Heiskasin gennakeri ja sain aru, et kolmekesi paadis olles ja eriti kui paadile on peale pandud istmed (mis takistavad gennakeri sootide käsitsemist) on gennakeriga purjetamine võrdlemisi vaevarikas. Mis seal salata, kohati lausa stressitekitav, sest mõni reisija ei kippunud kuidagi aru saama, kuidas istuda ja millal end kergitada nii, et gennakeri soodid ilusti jookseksid. Jägmine kord pean ehk lihtsalt veidi rohkem võis siis veel rohkem kui veidi rohkem kannatust varuma.

Denj VMF v polnom razgare

Kuna meie väljasõit jäi teatud põhjustel - millest olulisim oli vist eelmisel päeval eduka Turu saarestiku reisi lõpupidu - planeeritust hilisema peale, pidime enam-vähem merele jõudnult hakkama telkimiskohta otsima. Leidsime ühe eemalt vaadates sobiva saare. Telkimisplatsi otsides tegime saarele tiiru peale. Sattusime päris ilusale randumiskohale, ja väikese otsimise peale leidsime sobiva paiga telkimiseks. Saare nimi oli Söderskär.
Ega midagi, panime telgi püsti, ja hakkasime intensiivselt valmistuma sõjamerememeeste päeva tähistmiseks. Kõige tähtsam selle juures oli ilmselt grilli kuumaks ajamine ja veinipaki ning muu sarnase proviandi kasutamisvalmis seadmine. Ühesõnaga - panime end valmiks kogupaugutamiseks. Ning siis see aeg saabus: tõstsime kuksasid küll kõigi meremeeste ja hukkunud meremeeste ja üldise rahu terviseks. Meiega ühines ka taevas, sest varsti võis meist idas, ehk nii Helsingi kohal, kui ka läänes, võib-olla Hanko kandis näha päris korralikku äikest. Meil jäi üle vaid seda tulemöllu täiesti kuiva nahaga nautida, sest Söderskäri kohal ei löönud äike ega sadanud vihma.

Järgnenud hommik erines muude purjetusretkehommikutest ehk ebaharilku suu kuivuse poolest, kuid sellele vaatamata oli meeleolu hea ning pärast hommikusööki pakkisime asjad ja alustasime tagasiteed. Ilm oli võrreldes eelmise päevaga tuulisem, pilvisem ja veidi ebasõbralikum, kuid ka tagasitee sujus päris hästi. Randusime, panime paadi kokku ja . . . läksime võtma Sanjale üürimotorratast, et järgmisel päeval minna mootorrattamatkale. Mootorrattal reisimine on väga tore, ja see matk kujuneski väga lõbusaks, aga mis seal salata, motomatkade kohta pole öeldud mitte kunagi mitte midagi nii ilusat, kui
NAVIGARE NECESSE EST.

Epiloog-täiendus
Mitmeid kuid ja paar aastaaega hiljem, juba veidi enne järgmise, 2013.a. navigatsioonihooaja algust lugesin ühest meresõdade ajaloost kirjutatud raamatust, et just samal kuupäeval, 29. juulil 1809 aastal toimus vaid mõne kilomeetri kaugusel saarest, kus me  Denj VMF tähistasime merelahing Inglise ja Vene sõjalaevade vahel. Selles lahingus oli küll "fleet" tugevam kui "flot", mis seal salata, kuid väga tähelepanuväärne koha ja kuupäeva kokkusattumus sellegipoolest.

Päikeseloojang merel - midagi täiesti uut :)