Saime Pakril oma kraami vihmasagarate
vahelisel ajal ilusti ära kuivatatud, ladusime oma kotid laevale ja
tõukasime paadi lahti. Pakri loodeninast möödusime ladusalt ja
siis kogesime ühel hetkel midagi, mis kogu reisi ajal oli olnud vaid
kauge unistus - puhus tagantuul. Tundus uskumatuna, et Pakri kaugenes
meist sirgjooneliselt, ilma loovimise sikk-sakita. Selgus, et kui
loovima ei pea, siis liigub edasi üsna jõudsalt.
Minu Garmini navigaatori kaardis ei ole
kahjuks näha sadamaid ja sellepärast kasutasin oma taustajõudu
Kallet, kes mulle telefoni teel Dirhami koordinaadid andis. Jaa,
tundus olevat küllaltki reaalne sinna jõuda tuulega, millega meid
äkki õnnistatud oli.