ULTRALIGHT jõudis Eestisse!

Nüüd on siis käes! Siiani vend Ahti kasutuses olnud HAPPY CAT VISION´i noorem vend ULTRALIGHT on saanud oma esimesed katsetused Peipsi järvel. Erinevalt Ahtist puudusid minul kogemused sellist tüüpi veesõidukiga. Ausalt öeldes polnud nii väikeses purjekas istunud juba paarkümmend aastat.

Esimene katse oli reedel, 8.juunil. Paadi kokku panemiseks kulus nagu ikka esimesel korral umbes kaks tundi. Selle sisse kulus ka aeg maha ununud silikoonõli Villipu puhkemaja randa järele toomises. Kui ULTRALIGHT lõpuks kokku ja sõidukorda sai, oli tuul lootusetult vaibunud nii et korraldasime siis ka lahti võtmise harjutamise ja läksime koju ära.

Järgmisel päeval, laupäeval sadas vihma ja otsustasime ikka sama Villipu ranna kasuks Saadjärve asemel. Paadi sõidukorda saamine võttis seekord kena 30 minutit, mis on enam-vähem sama kui tootja poolt ette nähtud 20 minutit ideaaltingimustes. Igatahes väga hea, et mitte öelda rahuldav.

Niisis – pärast mõningast kõhklust tugevneva maatuule üle, tegin oma esimese sõidu – välja ja tagasi. Veidi asju läbi mõelnud tegin ka pikema sõidu – seekord ligi tunnise. Ligi 10 m/s tuulega, mis puhus kalda poolt. Nooh... minek oli võimas. Vett lendas tuulealuse pontooni eest kahte lehte. Tuulepealse poolt ei lennanud suurt midagi, see lendas ise. Võimas!

Paat näpu otsas kalda poole

Tagasi saamisega oli veidi probleeme. Tuulega, mis enam-vähem on just sellele paadile lubatu piiril, ei soovita üksinda sõita. Groot- ja fokasoot on teinteisest piisavalt kaugel, et pautimised käest ära läheksid. Ja katamaraaniga pautimine on teadaolevalt üldse üks raskemaid purjetamise manöövreid. Teisest küljest piisab kui meeles pidada, et foka tuleb nii kauaks pakki jätta kui groot on kindlalt vedama hakanud ja peaks välja tulema küll. Igatahes on kogu tegevuse juures vaja ennast palju kiiremini ja rohkem liigutada kui kaheksameetrise trimaraaniga liueldes.

Ja veel. Korralikuks nautimiseks on vajalik soe vesi. Või vähemasti kalipso. Nimelt kaalub kogu väikelaev ainult 49 kilo ja ilma sverdita läheb täpselt sinna, kuhu tuul teda lükkab. See tähendab, et korralikult purjetama saab hakata siis kui svert klaar (tõlge eesti keelde: enam põhja vastu ei käi), mis keskmise mehe jaoks tähendab umbes munadeni vees olemist. Või siis... võib ennast lihtsalt külma veega harjutada. Peipsi oli õnneks sel hetkel juba 21 kraadi soe. Positiivse poole pealt võib ranna poole tulles paadi lihtsalt näpu otsa võtta.

Igal juhul üks mõnus veesõiduk nendele, kel puudub isu suurt osa õuest purjeka hoidmiseks kasutada ja selle vedamiseks erikujulist haagist osta. Ja kokku pakitult mahub voodi alla. Kontrollitud!

Kirja pani Kalle,
10.juunil 2012