Pidime ju vaid Naissaarele minema, ehk kuidas pautida Happy Cat-iga

Mõte oli minna Naissaarele 30. juulil. Paraku osutus see suve, aga võimlik ka, et aasta kõige vihmasemaks päevaks. See oli küll juba ette teada, et vett saab olema, aga kuna sellist vihmapausi, mil oleks saanud Mere Jänku kokku panna ei tulnudki, pidi reisi saarele edasi lükkama. Sõitma pidin minema oma poja Raimondiga. Raimondil on merekogemust soodimehena märkimisväärselt, ja ta on muidu ka päris nutikas poiss. Sõita temaga võib. Happy Cat kogemus aga mehel puudus.

Noblessneris kai peal

Otsustasime sel päeval minna merele eelmise päeva kiuste ning plaan oli ka anda - kui võimalik - väikest purjetamiskogemust minu lapselapsele Hannes Haraldile.

Paadi panime kokku Noblessneri sadamas. Tuul oli slipist minnes nii vastu kui veel olla võis. Pidi pautima ja pautima. Pean ütlema, et ega need nii paudid väga hästi välja ei tulnud. Vahepeal olime vennaga saanud tõsise pretensiooni ühelt värskelt Happy Cat Vision omanikult, kes väitis tuntud purjetamiskorüfeele viidates, et selle paadiga pautida ei saagi, sest see paat on nii tehtud, et pautimine on võimatu. Niisiis - väljakutse missugune. Ei saa ju olla, et on - võimatu pautida, ma mõtlen. Raimondiga purjetamise esimene osa kippus kohati ikka vägisi purjetamiskorüfee väidet tõestama. Tugeva vastutuulega tihttuules loovides läks pautimine ikka üsna sageli metsa küll, ning seda veel sadama kitsastes tingimustes. Lõpuks pääsesime merele. Tegelikult olin muidugi ennegi pautimisele mõelnud ja sellele, mis või kes siis ikka see hull pautimist takistav koterman on.

Asi on järgmine, ehk järgnevalt A. Virkuse interpretatsioon asjadest: teatavasti toimib vastutuult sõites suurpuri paadi kursile nii, et keerab paadi nina vastutuult, ja eespuri siis keerab paadi nina vastavalt allatuult, rakendades jõu läbi masti. Happy Cat tootja Grabner on hakkama saanud suurepärase suurpurjega, mis on võimeline vastututuult sõites võtma tuult hoopis väiksema nurga all kui eespuri. Kui tihttuules pautida ja suurpurje sooti mitte lahti lasta, hakkab suurpuri ajaliselt enne eespurje tuult võtma, ja nagu eelnevalt mainisin, keerab paadi nina taas rohkem vastutuult. Kui soot nüüd kogu aeg sees hoida, hakkabki purjekas niimoodi enam-vähem pendeldama, võttes tuult küll ühelt küll teiselt poolt ja kohati vaikselt isegi tagurpidi liikudes. Nõrgema tuulega seda pendeldamist ei teki, sest nii ees- kui suurpuri hakkavad tuult võtma enam-vähem ühel ajal.

Nüüd õpetus, mida palun hoolikalt lugeda, aru saada, meelde jätta ja purjetades täitmisele pöörata.

Pautides tugevas tihttuules, kui roolimees (aga miks ka mitte kapten) annab käskluse:"Paut," peab soodimees eespurje sooti nii kaua sees hoidma, kui eespuri veab, ja alles siis stopperist vabastama, kui puri selgelt laperdama hakkab. Kui purjed laperdavad, peab soodimees-kapten suurpurje soodi stopperist vabastama. Nüüd tuleb veel üks oluline moment: soodimees ei tohi eespurje sooti teiselt poolt sisse tõmmata mitte kohe peale soodi lahti laskmist, vaid alles siis, kui paadi nina juba selgelt vastutuulejoone ületanud on. Mäletate veel ikka jah, et pautimise praegusel hetkel on suurpurje soot veel vaba, s.t. ei ole sisse tõmmatud? Sisse tuleb see tõmmata pärast seda (asjaga ei ole õnneks väga suurt kiiret, siin ei ole täpne ajastus väga oluline) kui eespuri on vedema hakanud ja paadi nina juba veidi allatuult hakkab pöörama. Sooti peaks vedama sisse tunde järgi, s.t. sujuvalt ja kohe mitte lõpuni. Kui tundub, et suurpurje soodi sissetõmbamisel hakkab paadi nina taas vastutuult pöörduma, tuleb suurpurje sooti lihtsalt hetkeks veidi järgi anda.

Jah, aga mida teha rooliga? Rooli tuleb pautimise ajal keerata üsna sujuvalt. Ise olen ikka väikse (nõksu) peale löönud, kui rooli pööramisel rooli poolt käele suruv jõud veidi lõdvemaks läheb, aga see on alles enam-vähem vahetult enne seda kui paadi nina vastutuult on pöördunud.

Ning kõige lõpuks - nii lihtne see ongi!!

Ei taha anda välja mingeid veksleid, aga hea meelega olen nõus alati uusi ja vanu Happy Cat omanikke asjas konsulteerima. Tegelikult on see "keeruline" pautimine lihtne ja mõnus. Eeldab veidi soodi- ja roolimehe koostööd, aga see on kindlalt üks neid asju elus, mis tulevad üsna lihtsalt kätte ja mille teostamine pakub meeskonnatöörõõmu igas hetkes.

Aga see purjetamine tol päeval? Einoh, hästi läks, nagu ikka. Lapselaps Hannes Harald sai ka merele, kuigi vaid sadamas väikese tiiru näol, sest tuul oli ikka veidi liiga tugev. Märk on sellegipoolest maha (või vette?) pandud. Ega muud kui purjetama, navigeerima ja . . . uut Naissaare matka planeerima.