Saimaa 2013, osa 1

Minul ja minu Mere Jänkul on saanud juba traditsiooniks, et Jaanipäeva ajal tuleb üks tubli sõit korraldada. Nii ka sel aastal. 2 aastat tagasi sai sügisel käidud Saimaal ja juba siis otsustasin, et tahan sinna kunagi veel tagasi. Vana mõte ja kutse muutusid nii tugevaks, et Jaani purjetamise kohta polnud sugugi raske paika panna. Koha paika paneku alla mõtlen küll kohta väga üldiselt, sest Saimaa on väga suur piirkond, ulatudes Põhja-Lõuna suunas sadu kilomeetreid.

Mõnikord lihtsalt on nii, et tuleb usaldada oma intuitsiooni. Võtsin siis internetist Saimaa kaardi välja. See oli selline kaart, kus ööbimiskohti ka peal oli. Nimelt oli mul plaan enne Jaani, viimase tööpäeva õhtul "kohale minna", mõnes ööbimiskohas öö veeta, õhtul Mere Jänku kokku panna ja siis hommikul võimalikult vara teele asuda. Mingil müstilisel viisil - teadmata eelnevalt pakutavatest öömajadest mitte midagi - valisin välja koha nimega Nestorinranta. Nestori - meenus üks Soome kunagistest suurtest ja nüüdseks krestomaatilisest hitist, kus lauldi kellestki Nestorist ja norppast. Norppa on Saimaa hüljes, mida seal kandis tänapäeval kõwasti kaitstakse.

Skeemi: esimene öö kuskil hotellis/motellis/turismitalus ja siis järgmisel hommikul matkale tahtsin kasutada eelkõige sellepärast, et mul polnud õrna aimugi kohalikest rampidest või muudest kohtadest, kus paadi vette saaks lükata ja auto turvaliselt mitmeks päevaks randa jätta. Hotelli/motelli/turismitalu hoovi võiks ju aga auto ikka saada jätta, vähemalt kui kohalikku teenust kasutanud juba oled.

Niisiis Nestorinranta. Plaanid tehtud, autol hääled sees, ja vurr-vurr, leidsimegi ennast ühel hetkel Nestorinranna külalistemaja hoovist. Niipalju siiski sõidust, et minu kartus paadiveeskamiskohtade puudumisest osutus asjatuks. Neid oli teepeal päris palju. Kuna oli Jaanilaupäeva, ehk siis soome keeles Juhannuse eelne õhtu, oli koht päris vaikne. Põhiline mass külalisi pidi saabuma järgmisel päeval. Ööbimise "pileti hinna sisse" kuulus ka saun, mis oli tõepoolest väljast rahvuslik, kuid seest päris modernne. Igatahes mõnus saun oli, millest ka hea ja rahulik uni ning üldse mõnus olemine.

Väljast rahvuslik, seest modernne

Ahh, lõpuks ometi saan ma midagi hommikusöögi kohta öelda, kuigi selline viide matkahommikusöökidele on siin patuga pooleks sest ega matk polnud ju veel tegelikult alanudki. Igatahes pidas kohalik perenaine hommikusöögi ajal külalistele Nestorinranta tutvustava loengu. Selgus, et tõesti-tõesti, see laulu Nestori oligi neil maadel elanud, ja neil randadel istunud. Räägiti seal veel ka vanast ajast ja elust kümneid aastaid tagasi. Vist pooljuhuslikult oli hommikusöögile tulnud üks sealtkandist pärit proua, kes nüüd suures linnas elab, aga tulnud Juhannukseks kodumaile ja vist ei viitsinud ise hommikusööki teha, vaid tuli külalistemajja sööma. Temal hakkas ka perenaise heietuste peale jutulõng veerema. Rääkis ikka väga huvitavaid lugusid kohalikust elust 70-ndatel. Ikka absoluutselt uskumatu, kuidas tol ajal Soomes mõnes kohas elati. Soomes, mida tallinlased "soome telekast" nägid ja mida arvati olevat üliarenenud maa jne jne. Jutust ja selle poolt provotseeritud küsimuste-vastuste- ja vestlusehommikupoolikust jäi aga kõige rohkem domineerima mõte, et hakkama saadi ja õnnelikud oldi. Jah, aga ei kujutaks küll praegu ette, et näiteks kui laste koolitee läheb talvel üle jää, siis kevadtalvel, kui jää nõrk, saadetakse kooli kulul hommikul kohalik mees tuuraga laste ees jääd proovima. Mehe samm on aga pikk ja kuna lapsed talle järgi ei jõua siis ega tast suuremat abi ka ei ole. Pärastlõunal koduteel peavad lapsed ilma tuuraga meheta hakkama saama ja iseseisvalt üle kevadise jää minema. Neid jutte oli palju-palju.

Muide selgus, et see Nestori oli olnud poissmees. Paras napsi-, pilli-pulli ja naistemees ka. See laul räägib sellest, kuidas Nestori ja norppa koos veidi nukrutsevad. Noh, olla olnud ka selline hetk siis tõesti päriselt ka, kui Nestori viiulimängu peale pistis norppa pea veest välja ja jäi teda kuulama. Kes teab, kes teab, aga Nestori lõpp oli igatahes väga traagiline: vaid mõni kuu enne selle laulu suureks hitiks saamist ta uppus: läks urjus peaga paadiga sõitma. Link omaaegsele hitile on SIIN 

Seekord õnnestus niisiis paat veesata lausa ajaloolisest rannast. Pidulik, väga pidulik. Siinkohal võiks ju mõni mõelda, et mis ma siin heietan purjetamisvälist juttu. Tegelikult ma muidugi ei tea, kas keegi nii mõtleb või ei mõtle, aga minu jaoks on sellised kohalikud jutud alati väga kindel ja väärtuslik osa retkest, ka purjeretkest. Ning pealegi - kui purjekas kindlalt ja turvaliselt kinni - ei ta siis kuhugi ära jookse sel ajal, kui ise natuke maad eemal elu uudistad. Minu Mere jänku ootaski mind ilusti seal Nestorirannas. Olin talle ühe üllatuse valmis mõelnud, mis minu jaoks oli väike, kuid oluline uuendus, Sellest juba lähemalt järgmises osas. Luban, et siis pääseme kohe-kohe veepeale ka.