Nädalavahetus HAPPY CATiga

Pühapäev, 9.August

Pärast hilist hommikusööki ja uimerdamist seadsime tee Lohusalu sadama suunas. Sinnasõit võttis  umbes tund ja kohale jõudsime alles kella poole ühe ajal. Sellest polnud aga hullu, sest kolmekesi saime HAPPY CAT EVOLUTIONi vähem kui tunni ajaga püsti. Kusjuures mina panin sellist paati kokku alles teist korda. Nõnda saime juba kella kahe ajal merele.

Allaboard!

Esimese satsiga läksime merele kuuekesi: mina ja 5 tüdrukut vanuses 9-23. Katamaraanile polnud see mingiks probleemiks! Õnneks olid kõik ka varasema purjetamiskogemusega. Lainet ja tuult oli omajagu. Viimane puhus täpselt idast ilusa ümmarguse laine otse lahte sisse. Pärast foka falli pingutamist hakkas paat isegi krüssates lausa glisseerima, jäädes sealjuures väga stabiilseks ja turvaliseks – ümberminemisest polnud haisugi.
Krüssasime päris kaugele merele välja, et tagasi saaks allatuult pikalt mööda laineid kelgutada. Mina ja Happycat oleksime julgelt veel mere poole purjetanud, kuid juhtus midagi ootamatut: neiudel hakkas külm. Otsustasime keerata nina allatuult ja pöörane kihutamine lainetest alla võis alata! Kiirused muutusid nii suureks, et pidin kamandama inimesi ahtri poole istuma, sest pontoonide vöörid sukeldusid lainetesse ja tekkis oht üle nina ümber käia. Vaatamata sellele, et ma polnud

Vahtu lendab

varem katamaraaniga sõitnud ja olud olid karmid (tuult oli ligi 8 m/s), kihutas Happy Cat lainetest alla ilma ühegi märkimisväärse vahejuhtumita. Loomulikult saatsid terve tee seda vahupidu tüdrukute kilked. Hiljem olid neiud isegi natuke pettunud, et nii kiirelt kaldale jõudsime.

Kiire lõuna Lohusalu sadama friikartulite näol ja läksime juba uuele ringile uute nägudega. Seekord oli meid vaid 4, kuid seekord kõik täiskasvanud ehk kaalu oli umbes sama palju. 3 noormeest ja neiu, kusjuures 2 olid merel täitsa

Kas paadipõgenikud?

esimest korda. Kutt, kes oli esimest korda, ei saanud naeratust suult ja oli üleüldse täiesti ekstaasis: arvas, et purjetamine on rummipudeliga vaikselt mööda merd sossutamine, aga reaalsus oli hoopis midagi ekstreemsemat. Kuna teine kutt oli, nagu mina, juba üle kümne aasta purjetanud ja tal on päris suure trapetsiga katamaraaniga sõitmise kogemus (F18), siis seekord ajasime sportlikust huvist taga suuremat kiirust. Olime mõlemad positiivselt üllatunud , mis kiirust see "mängukatamaraan" krüssus suutis arendada. Triibutasime mööda lahte edasi-tagasi umbes kaks tundi ja igav ei hakanud kordagi. Käisime isegi meres ujumas ja see sai meile ka saatuslikuks, sest pärast oli märjana külm ja pidime kaldale suunduma.

Reeder ootab laeva sadamasse

Kaldal ootasid meid teised, kes tahtsid veelkord merele, aga kuivade riiete puuduse tõttu otsustasime mõni teine päev uuesti proovida. Õnneks käib Happy Cat nii mugavalt ja kiirelt kokku, et riiete kuivade vastu vahetamise pärast muretsema ei pidanud ja üleüldse jäi meil nii palju aega  üle, et saime veeta sõpradega veel mitu mõnusat tundi grillides ja päeva üle muljetades.

Kirja pani Rasmus Allikas
Pildistas Margit Virkus