Mõte hankida just täispuhutava kerega laev tekkis mul juba eelmisel aastal. Nagu kindlasti paljudel, nii oli ka minu esimene reaktsioon naerupahvatus, kuuldes "täispuhutavast purjekast". Kuna sõber Tarmol selline purjekas oli, otsustasin seda siiski proovida. Proovisõit 2010 aasta sügisel oli väga muljetavaldav. Lisaks veel purjeka kontsepstioon. Võiks ju võtta nii, et Happy Cat ei ole mitte lihtsalt täis puhutav, vaid ka tühjaks lastav ja kokku pakitav. Mis võimaldab teda aktiivse elustiiliga inimesel näiteks automatkale kaasa võtta ja kasutada erinevatel veekogudel. Miks mitte ka veeärsesse suvilasse. Happy Cat ei vaja erilist silda, talvituda võib purjekas kasvõi teie keldris. Ning kui talv läbi, siis kohe pärast viimaste jäätükkide ära sulades vette. Nii minuga ka juhtus. Vaevalt oli jää sulanud, kui soov oma Happy Cat Visionit proovida sai võitu veidi jahedavõitu kevadilmast ning leidsin ennast suurte kompsudega mere äärest.
Sõber Tarmo oli kaasa palutud kui spetsialist Happy Cat alal. Kokkupanek algas. Kereosa on Tarmo Lightil ja Visionil peaaegu sama. Aga kuna justnimelt peaaegu, siis tekkis segadus mõnedest Visioni kinnitustest arusaamisega. Instrukstiooni olin tragu koju unustanud, aga infoajastul ei ole see muidugi suurem probleem. Purjeka kokkupanemise juhend on ilusti interneti kaudu telefoni allallaetav. Taglastus on Light-il ja Visionil juba väga erinev. Ja üldse oli tore kuulata Tarmo üllatus- ja tunnustushüüdeid selle kohta, kuidas Happy Cat-i on arendatud alates sellest ajast kui ta oma aluse 2008 aastl ostis. Knaapide asemel stopperid, vallide jaoks spetsiaalne kott, rooli- ja sverdimehhaanika ja -kinnitused - kõik muudetud kasutajasõbralikumaks, mugavamaks ja sellega seoses ka kindlasti turvalisemaks.
Nagu Happy Cat Light, on ka Vision ehitatud põhimõtteliselt nii, et seda saaks ka üksinda kokku panna. Suur eelis teiste sama kategooria aluste ees. Ei ole vaja alati kedagi kaasa kaubelda, kui tahad purjetema minna. Visioni mast on 6 meetrit pikk ja üksinda purjekat kokku pannes on selle püstitamine kindlasti üks raskemaid hetki. Proovisin seda spetsiaalselt üksi teha. Õnnestus, kuigi mis seal salata - arenemisruumi on, kuid üksi 6-meetrist masti püsti ajada on võimalik, ja see on peamine. Kõik otsad olid väga hästi tähistatud ja lähevad oma kohtadele loogiliselt. Veidi muidugi mõtlema peab kogu tegevuse juures, kuid mõtelda on ju mõnus. Vähemalt Happy Cat-i kokku pannes. Mis seal salata - eelnev kogemus ja arusaam taglastusest tuleb kasuks, kuid tõesti - mitte midagi ületamatut ei ole aluse taglastamises kohe kindlasti.
Minu Happy Cat-i istmed. Otsustasin teha endale väljakutse ja vaadata, kas saan nende arvelt veidi kokku hoida. Kallite, kuid kindlasti mugavate ja õigete istmete asemel ostsin kaks võimlemismatti mõne euro eest. Võimlemismati rullist tõmbasin läbi koormakinnituskummi (sobib 1 m pikkune), mille mõlemale otsale leidus sobiv kinnituskoht, ning etterutates võin öelda, et vähemalt hindele "hea küll" sai iste küll.
Paadi kokkupanek kestis oma 2,5 tundi. See aeg peab edaspidi kindlasti lühenema ja lüheneb ka, kahtlust pole.
Purjeka käru osutus heaks investeeringuks. Selle kere alla saamine nõuab veidi kogemust, aga transport purjekas kärul on hoopis etem kui käe otsas kandmine. Hmm ... kas järgmise tootearendusena võiks ehk kuhugi teha sangad, mis paadi käsitransporti hõlbustaks?
Sõit purjekaga - seda, nagu igat teist ja kolmandat purjekat, peab ise kogema. Vastutuulde minek üllatavaltki hea. Eriti veel arvestades, et tegemist katamaraani ja svertpaadiga. Tuul oli väga vahelduv. Alates väga nõrgast kuni u 6m/sek. Vast kõige rohkem häiris, et peaaegu tuulevaikuses ja külgtuules tundus ainuke liikumine olevat triiv.
Koju unustasin muuhulgas ka aerud, aga kas siis nende puudumine takistab merele minemast? Vahest ehk isegi peaks takistama, aga meid sel ilusal kevadpäeval see ei heidutanud. Niisiis tuulevaikus. Ja aerud puuduvad. Õnneks oli Tarmol kaasas 1,5 l Värska vee pudel. Sellega sõudes liikusime edasi üsna rahuldavas tempos. Kergus, kummipaadi suur eelis. Tuule muutustele reageerib alus praktiliselt koheselt, mis tähendab, et pagide suhtes peaks olema pigem tähelepanelik. Max. kiirus tol päeval oli veidi üle 7 sõlme.
Purjeka lahti võtmine läks ladusalt. Ikka see tunne, et ega ei viitsiks, aga peab. Osad kottidesse, kotid autosse. Minu X3-e mahtus kõik ilusti ära, kui tagumine iste alla lasta ja esimene iste maksimaalselt ette nihutada, aga tulevikus hangin endale kindlasti katuse boksi. Selleks sobi vaid suurim minule teada olev Thule Atlantis suusaboks. Suvel võibki purjekat seal hoida: võtab vähe ruumi, alati käepärast kui purjetama minek on.
Esimene purjetus möödus väga hästi. Ootuspäraselt väga hästi. Paraku saabus peale seda nädalavahetust taas talv. Nüüd ootangi, millal ilm taas suveks pöörab ja töised nädalavahetused lõpevad, et oma "Mere Jänkuga" taas lainedi kündma minna. Mis on "Mere Jänku"? See on minu Happy Cat Visioni ristinimi.
No comments:
Post a Comment